Kütusemüüjad langetavad hindu

Alates eelmise aasta juuni tipust on Brenti toornafta hind langenud tänaseks 54% (115 dollarilt 53 dollarini tonnist), kuid samal ajal on bensiini maailmaturuhind langenud 40% (1084 dollarilt 645 dollarini tonnist).

Dollarikursi tugevnemist arvestades on bensiini sisseostu hinnalanguseks olnud aga kõigest 27% (796 eurolt 583 euroni tonnist). Eeltoodust ning riiklikest maksudest tulenevalt on bensiini jaemüügihind langenud aastaga aga kõigest 14% (1,36 eurolt 1,169 euroni liitrist). Sama loogika on ka diislikütusega, mille jaemüügihind on aastaga langenud 18% (1,31 eurolt 1,069 euroni liitrist).

Kütuste maailmaturuhindade tõustes avaldub aga vastupidine efekt, selgitab Vaht. Nimelt kui Brenti toornafta hind tõuseks tänaselt 53 dollarilt tagasi eelmise aasta juuni kõrgeimale tasemele 115 dollarini tonnist, siis teeks see hinnatõusuks 117%. Samaaegsete dollarikursside arvestamisel tõuseks bensiini maailmaturu europõhine hind aga 36% (583 eurolt 796 euroni tonnist) ning jaemüügihind 16% (1,169 eurolt 1,36 euroni liitrist). Diislikütuse jaemüügihind tõuseks aga 22% (1,069 eurolt 1,31 euroni liitrist). Eeltoodust on ilmekalt näha, et toornafta hinnatõus 117% ei ole võrdne jaemüügihinnatõusuga 16-22%. Ka sellisel juhul on põhjuseks riiklikud maksud, mis tasandavad maailmaturuhindade suured kõikumised.

"Valitsuse aktsiisitõusukava vähendab neid kõikumisi aga veelgi, mistõttu järgmisel aastal väheneb tarbija jaoks oluliselt kütuste maailmaturuhindade langusest saadav otsene kasu," ütles Vaht.

Tulenevalt maailmaturuhindade muutusest langetas Olerex täna mootoribensiinide hinda 2 sendi võrra liitrist ning diislikütuse hinda 0,9 sendi võrra liitrist. Koos eilse hinnalangetusega on diislikütuse liitrihind 1,4 senti madalam, teatas ettevõte.

Neste langetas täna bensiini hinda 2 senti liitrilt ja diislikütuse hinda 1,4 senti liitrilt. Ka Neste märgib hinnamuudatuse põhjusena sisseostuhindade languse.